Ära võrdle!

Läksin peale kontserti küsima Fantuzzi käest, (mees kes on 40 aastat rännanud mööda maailma ja inimeste südameid soojaks laulnud) et milline asukoht või riik on talle enim meeldinud. Vastuseks sain, aga naerusuise mehe jahmatava vastuse: „Ma olen õppinud asju mitte võrdlema.“

See pani mind mõtlema, et tõepoolest, miks me ennast teistega niivõrd palju võrdleme ise sellele mõtlemata. Võrdlemine on saatnud meid kogu elu, juba koolis pandi meile hindeid haridussüsteemi ja õpetajate endi kriteeriumitel. Hindeid võrreldes saime teada, et tema on “targem” või “rumalam” kui mina või kuidas tema oskab “paremini” joonistada jne. Selline pidev võrdlemine on viinud meilt palju enesearmastust, sest alati on keegi, kes on meist milleski parem ja me ei tunne seetõttu, et me oleksime endaga rahul. Samuti on alati keegi, kellest me ise oleme paremad ja kes meid kadestavad. Võrdlemisel pole lõppu. See on vaid karussell, mis käib ringi ning millel pikalt keereldes läheb süda pahaks, sest sellest ei võida ju pikas perspektiivis keegi.

Mis oleks, kui me suudaksime aktsepteerida ennast ja teisi sellisena nagu me oleme ja tunda ennast hästi?

Ka sportides on enamjaolt inimeste eesmärgiks olla kellestki parem, kuid see tekitab meis stressi kui me seda kohe ei suuda. Selle asemel võiks eesmärgiks olla täna parem kui ma olin eile ja seda seni kuni meie konkurendid on seljatatud. Et olla täna parem kui eile pole vaja igapäevaselt teha palju, kuid on vaja meeletut järjepidevust. Seades fookuse endale, mitte teistele on tulemused kiiremad tulema.

Igaühel on oma iidolid, kellelt õpitakse ja eeskuju võetakse. See on minu arvates suurepärane, sest ka tippspordi üks eesmärke on ju panna inimesed rohkem liikuma ja tervislikumalt elama. Maailma tippsportlased annavad meile treenimiseks motivatsiooni ja vahel on seda väga vaja. Kuid seejuures ei tohi ära unustada, et sina oled sina ja mitte keegi teine. Teisi liialt kopeerides ei jõua sa eneseteostuseni, vaid täidad teiste unistusi. Nagu ka mujal elus on ka spordis oluline leida tasakaal.

Üks hea näide on rannavõrkpall, kus pea igasugune võrdlemine on mõttetu. Mängijaid ja mängustiile on lihtsalt nii palju erinevaid ja igaüks on isemoodi hea. On suured ja võimsad, kes toovad enamik punkte oma võimsusega, on väikeseid ja kiireid, kes hiilgavad kavaluse ja tehnikaga ning on ka selliseid, kellel pole pealtnäha mitte mingit eelist teiste ees, kuid võitlusvaimu ja meeskonnatööga ikka pea alati võidavad. Seetõttu tulebki vaid leida see, milles sa oled hea ja arendada seda. See on parim tee tippu.

-Kusti