Üks päev, juba kuid tagasi, tegin jõusaalis mida seal ikka tehakse ning trehvasin vana sõpra. Rääkisime seeriate vahele tühjast tähjast ning ka mu rannavõrkpalli siirdumisest ning lõpuks küsis ta klassikalise küsimuse: “Mis sul siis ka selle aasta eesmärgid on?” Nagu harjunud olen seletasin paari sõnaga, mida sellelt aastalt ootame ja mis kaugemad eesmärgid. Sügavamalt mõtlemata küsisin naljatledes, aga mis sinu eesmärgid on? Teda tabas see küsimus kui välk selgest taevast. Kergelt kohmetades tuli välja, et tal polegi mingeid eesmärke, tippsporti ta ju ka ei tee. Esialgu naersime lõbusalt, kuid hiljem hakkasin mõtlema selle vahejuhtumi peale.

Väga loogiline tundub, et kuna teeme tippsporti, siis meil on konkreetsed eesmärgid. Isegi iseenesest mõistetav, et peab ju olema mingi siht silme ees: midagi mille jaoks me treenime, mis ajaks me vormi ajastame ja mis meid kaks korda päevas sunniks sammud trenni poole seadma – aastast aastasse. Kuigi täpselt sama iseenesest mõistetav võiks olla, et igal inimesel oleks eesmärgid, mis motiveeriks üldse hommikul voodist püsti tõusma. Kui ma lähen trenni siis ma tean mida ma pean tegema täna selleks, et jõuda lähemale sellele kus ma tahan olla homme. Tekib küsimus, et kui ma ei tea, kus ma tahan olla homme, siis kuidas ma peaksin teadma, mida teha täna?

Kaks aastat tagasi, kui õppisin ülikoolis, tahtsin saada häid hindeid, et kool lõpetada ja treenida selleks, et saada välisklubisse mängima. Need olid küll eesmärgid, kuid mõlemad olid tekkinud nii, et terve pere on saanud ülikooli kraadi, siis pean ju minagi ning kui oskused võrkpallis võimaldavad, siis tuleb välisklubi leida, et areng jätkuks. Nii ju lihtsalt tehakse, seega minagi.

Rannavõrkpalli siirdudes sain aru, et päris suur vahe on enda poolt püstitatud eesmärkidel ning nendel, mis on meile sisendatud ühiskonna tavade poolt. Tehes seda, mida armastad, ei pea töötama enam päevagi oma elust ning liikudes enda püstitatud eesmärkide poole ei ole probleemi leidmaks päeva motivatsiooni ja energiat. Ning mis kõige tähtsam: iga päev on nii põnev ja väljakutsuv, et aasta lõpus ei teki küsimust: “oot oot, kuhu see aasta nüüd kadus???”

Soovin kõigile jõudu ja julgust vaadata enda sisse ja saada aru, kas see mida me teeme on tõesti see, mida tahame teha, või elame kellegi teise elu 🙂

NB! Ühest meie selle suve suurimast eesmärgist räägime siin VIDEOS. Vaata ja saa osa 🙂