Enne mängu

Kuna tegemist oli kauge sõiduga siis plaanisime nagu ikka minna turniirile vähemalt kolm ööd varem. Et seekord läksid asjad lendamisega natuke nihu oli nii, et meie ainus ühine trenn Kustiga oli hobuste tallis ja nägi välja selline. Kuidas asi niikaugele jõudis võid lugeda humoorikast loost SIIN.

Ühesõnaga turniiri alustasime üle kivide ja kändude. Kuid igasuguste oludega harjunud see vaheseik meid väga ei mõjutanudki, vähemalt endale tundus nii. Paigutusime 9. asetusega alagruppi koos 8. asetusega Austriast, Huber-Dressler. 24. asetusega Lätist, M.Samoilovs-Solovejs ja 25. asetusega Prantsusmaalt Aye-Gautheier Rat.

Turniiri käik

See oli üks veider turniir. Juba ainuüksi seda turniiri mängides, analüüsides ja vaadates on aru saada, miks praegu meie treeningutes on sisemisel arengul nii suur roll, mitte pelgalt füüsilisel rassimisel. Tundus justkui et ühe turniiri ja mõnes kohas ka ühe mängu jooksul minetas võrkpalli mängimise oskus meid. Tean et füüsilise keha oskused nii kiiresti ei muutu, viga on kuskil mujal.

Videost näed

Kuidas turniiril mängisime oma elu pikima geimi. Mängus Sakslaste vastu lõikasin kokku mõlema tiimi kõik oma servist saadud punktid. Ning seda kuidas tohutu kindlus vaheldub muudkui ääretu ebakindlusega.

Seda mis tunne oli esimesest mängust teist mängima minna saad lugeda SIIT.