Nagu lubatud teeme väikese ülevaate turniirist ja edasisest 🙂

Ettevalmistus turniiriks

Alati, kui Vessa (Rivo Vesik) annab teada, et oleks võimalus tema hoolealuste Olegi ja Artjomiga trenni teha haarame me sellest võimalusest kinni. Samuti nüüd, kus saime juba 10 päeva enne turniiri nendega treenimist kohalikel platsidel alustada. Kuna meil endal treenerit ei ole, siis aegadel, kui Vesik heategevust teeb ja ka meile nõu annab, katsume võimalikult palju kõrva taha panna. Ettevalmistuse käigus saime ka kohalikus jõusaalis ennast füüsiliselt ette valmistada.

Esimene mäng vs Doppler Horst

Treenides läks aeg kiiresti ning esimene mäng oli peagi ukse ees. Kohe alustuseks oli võimalus mängida turniiri parima asetusega meeskonnaga. Saime küll kindlad nahad 21-14 ; 21-12, kuid pärast mängu oli emotsioon hea. Nad tulid väga hea serviga peale, leidsid palju piire ning täpselt meie kahe vahelist ala ning sealt see vahe ka kärises. Kuid veelkord sai kinnitust see, et ei ole rannavõrkpallis üliinimesi. Pärast mängu jäi tunne, et pärast jõhkralt töö tegemist, mil hangime kindlust, kogemust ja lihvime detaile, võime võidelda ka nendega kui võrdsetega. Esimeseks päevaks olidki mängud läbi ning saime hotelli puhkama.

Teine mäng vs Kadziola/Szalankiewicz

Teine päev hakkas mustalt, See mäng oli meil siiani ilmselt üks kehvemaid. Põhjuseid oli mitu…  Olime ise endale tekitanud miskipärast arvamuse, et võiksime neid võita, kuigi polnud neid kunagi oma silmaga mängimas näinudki ja ei teadnud täpselt, mis mastist mehed on. Seega läksime mängule peale kuidagi pingestatult. Kui vastane alustas väga kindlalt, surudes serviga ja oma rünnakul näidates mitmekülgsust ja kogemust, oli vahe kiire kärisema, kuna ka enda lollused ja vead olid väga lihtsad tulema…

Mäng läks kiiresti ja poolakad võtsid kindlalt oma ära. Ka Rivo mainis peale mängu, et ega me päris täpselt ise aru ei saanudki mida me väljakul tegime.

Mängust psühholoogiliselt taastumine

See oli ilmselt turniiri võtmekoht, millega üpris hästi hakkama saime. Poolakad muserdasid meid psühholoogiliselt tugevasti, kuid paari tunni pärast oli tarvis jälle platsile astuda. Küsimus, kuidas seda edukalt teha?

Leppisime kokku, et võtame tunni eelmisest mängust positiivse leidmiseks ja negatiivse unustamiseks, et leppida olukorraga, ning siis hakkame alles järgmise mängu peale mõtlema. Täpselt nii tegimegi. Muusika, kirja pandud ja vahetatud positiivsed mõtted ning kerge zone out aitasid emotsionaalse taseme tagasi pluss poolele tõsta ning nälg uuesti mängima minna hakkas kasvama.

Kolmas mäng vs Stoyanovskiy/Yarzutkin

Platsile astudes oli juba tunda paremat enesekindlust. Ilmselt isegi mitte selle pärast, et poisid olid tuttavad, sest praeguste kogemustega oleme olukorras, kus mängu kulg väga palju ei sõltugi vastasest. Kõik oleneb sellest, kuidas me endaga hakkama saame. Selles mängus läksime mõlemad juba esimesest punktist julgelt peale, ei kartnud eksida ning siis hakkasid ka sooritused välja tulema nii nagu peavad. Mäng oli väga põnev ja peaareenil, vastaste kodupubliku ees, lahingut pidada andis suurepärase fiilingu. Mängu lõpus ei jäänud isegi kaotus närima, sest ennast olime võitnud. Võib öelda, et suutsime esimese korraliku mängu sooritada FIVB Open turniiril.

Kuhu nüüd?

Nüüd saame siin veel kolm päeva trenni teha teiste väljakukkujatega ning nautida maailmaklassi rannavõrkpalli: vaadata ja õppida. Siis uueks nädalaks sõidame Türki, Antalyasse. Seal ootavad meid ka Kristo Kollo ja Karl Jaani, kellega võib-olla peame võitlema koha eest kvalifikatsiooniturniiril. Parema stsenaariumi korral, saame peale ka mõlemad, aga eks seda näitab järgmine nädal.

Mida õppisime

Ilmselt õppisime seekord kõige rohkem pärast teist mängu, kus pidime ennast emotsionaalsest august välja aitama. Pidime endale meelde tuletama, et me oleme nii lühikese ajaga nii kaugele jõudnud ning praegusel hetkel me tegelikult ei peagi veel head olema. Oleks ka imelik, kui juba maailma vallutaksime. Ning alguses plaani maha pannes oli ikkagi idee alustada natuke kohalikemast turniiridest, see, et me siin selliste vastaste vastu mängida saame saame on meie jaoks juba puhas võit 🙂

Turniiri lõpetasime super positiivse noodiga ja maakeeli öeldes tuhh on üleval, et kõvasti trenni edasi uhada ning järgmisi võistlusi noolima minna 🙂