Hei hei,

Kadusime Kustiga päris jäljetult hooaja lõppedes ära ning hea aeg on nüüd kirjutada väike postitus, kuhu me õieti kadusime ja mis plaanid edasi on.

Nagu me mainisime sai hooaja viimase turniiriga selgeks, et mängupraktikat on vaja kõvasti rohkem ning osalemine Austraalia tuuril järgmise hooaja ettevalmistuseks tundus loogiline asjade käik ja võtsime otsuse vastu: jaanuar-veebruar müttame seal all ja mängime tuuri. Häda oli ainult selles, et oli alles septembri lõpp ning Eestis kiskus juba külmaks.

Nõlvak-tiisaar Gerardo's Toys Austraalia tuur,Eestis on külm

Seega ka teine otsus tuli lihtsalt, läheme Eestist ära juba sinna kanti, kus hooaja alguses treenima ja võistlema hakkame. Nii läksimegi: mina sõitsin õele külla Austraaliasse. Veel poolteist aastat tagasi arvasin, et pean karjääri enne ära lõpetama, et näha kuidas tal seal läheb, kuna parim aeg külastamiseks on siis, kui saalivõrkpallis on hooaeg täies hoos. Kusti sõitis Indiasse ja Nepali ennast ja mägesid avastama, mis on tal kaua aega bucket listis olnud.

Nõlvak Tiisaar- Gerardo's Toys Kusti Indias

Nii me puhkame, ja teeme ka ettevalmistust ettevalmistuseks, et keha ja vaim oleks valmis järgmiseks korralikuks rannavõrkpalli hooajaks. Kuniks kohtume novembri lõpus Tais, kus alustame esimese treeninglaagriga.

Nõlvak-Tiisaar Gerardo's Toys, ettevalmistus ettevalmistuseks

Välja tuli ka maailmakarika etappide esialgne kalender. Süsteem on muutunud ning suurde mängu sisenemine läinud veel raskemaks, kuid see tõstab ainult motivatsiooni ja janu sinna jõuda 🙂

Olge vahvad ja soovin teile päikest!
Järgmise korrani 🙂