Ainus, mis siin elus on muutumatu on see, et kõik on pidevas muutuses. Nii nagu homne ilm on alati muutliku tuule ja pilvisusega, muutuvad ka meie emotsioonid ja mõtted. Ei jää me kunagi elu lõpuni kellegi peale vihaseks, ega tunne lõpmatut taevalikku naudingut (nagu näiteks süües rafaello komme imekauni päikeseloojangu saatel koos parimate sõpradega, või mis iganes sinu kellukest tilistab) Sellega on mõistlik leppida ning minu arust on see suurepärane, sest kui kõik hea jääkski kestma, siis kahaneks selle väärtus väga kiiresti. Meil on vaja seda kõike – nii halba kui head, sest me ei saaks arugi, et päikeseline ilm on tore, kui me poleks näinud ööpimedust, ei teaks kui hea on südamest naerda ilma, et me oleksime olnud pisarateni kurvad.
Kuidas siis siin selles pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada? Kas on mõistlik kaaluda läbi kõik võimalikud stsenaariumid, mis sinuga juhtuda võivad ja valmistuda kõige halvemaks praadides ka muna kiivriga? Või usaldada täielikult seda kõige kõrgemat ja jalutada ka pimesi üle kiirtee, sõrmed ja varbad ristis? Pigem mingi vahepealne variant. Olen märganud, et need kõige ettevaatlikumate ja kartlike inimestega tavaliselt juhtub see, mida nad enim kardavad. Nad päevselgelt tõmbavad neid sündmusi oma mõtetega ligi. Seevastu need hipsteritest seebimullibeebid, kes näevad maailma läbi oma Full-HD roosade prillide, nägu peeretamas peas (tead küll neid), ei juhtu nagu kunagi midagi. Oma positiivsete ja „ilmselt kõik läheb hästi“ mõtetega tõmbavad nad just seda ligi ja kõik tihtipeale laabub. Seega – oluline on kaine mõistus, avatud süda ja positiivne self-talk.
Minu elu üks suuremaid muutuseid on praegu käsil, saalivõrkpalli rannavolle vastu vahetamine keeras elu pea peale. Praegune elu ongi pidevas muutumises, ei saa kunagi kindel olla milline on ilm trenni ajal, kas saame võistlustele peale, kas tuleme rahaliselt välja ja kas me liigume üldse õiges suunas? Küsimusi on palju ja need peaksid tekitama palju stressi (vahel tekitavadki). Kuid hakkama saamiseks on vaja leida teatud rahu selles muutuvas olukorras. Aktsepteerida, et kõike kontrollida ei saa ning oodata põnevusega, mida homne päev toob.
Kuna muutustega võidelda pole mõtet (pigem mine proovi mere ääres lainetele hõigata, et nad enam ei tuleks) siis naudi seda praegust hetke, mis veel kestab. Mida kiiremini sa aktsepteerid muutunud olukorda, seda kiiremini saad oma eluga edasi minna. Iga muutus toob endaga kaasa midagi positiivset, võti on see enda jaoks üles leida.
