Kui mul on probleem, siis tähendab see, et on teadmatus kuidas olukord lahendada. Teadmatus tuleneb segadusest. Näen palju problemaatilisi osi, kuid ei näe seost nende vahel. Viga ei ole asjades enestes. Viga on teadmatuses, mis detailidega on tegu ja mis on nende mõju. Igale tükile tuleb leida oma koht – siis avaneb hoopis teine pilt

Koos töötamisel on oma jõud. Sünergia, mis tekib, kui kaks või rohkem inimest töötavad ühe eesmärgi ja ühiste arusaamade järgi, ületab kaugelt selle, mis on matemaatiliselt 1+1 tulemiks. Koos jõuame kaugemale, palju kaugemale.

Kuidas kaosest saab kord? Avades oma silmad on võimalik näha. Seosed tekivad ning kaos kaob. Kõik on ääretult loogiline ja ratsionaalne, tuleb lihtsalt õigesti vaadata.

Vaadates peeglisse näen ennast. Kuid mis osa endast? Süübides sügavamale tunnen sama reaalselt emotsioonide ja mõtete kohalolu. Ning seal on justkui midagi veel… kes see on, kes mõtet eristab? Enda kui terviku haldamine tähendab kõikide enese osade juhtimist. Kui tegeleda enda osadega eraldi ning jätta mõni osa üldse puutumata jääb mulje, et tulemused tegevustes on juhuslikud, pilt on kirju ja koosneb paljudest muutujatest. Kui tegeleda endaga kui tervikuga, siis hakkab avanema kord ja arusaam. Võiks lausa öelda, et avaneb lõputu potentsiaal.