Vahel lihtsalt ei saa küllalt

Olen viimase paari nädalaga kuulanud umbkaudu 30 korda Mick Pedaja viimast plaati „Hingake“. Julgen öelda, et minu jaoks on see CD parim kunstiteos, mida olen oma käes hoidnud. Miskipärast poeb tema muusika väga sügavale minu sisse. Just muusika, sõnu ei pane ma tihtilugu tähele, see on rohkem Kusti teema.

Kuid siiski siiski… üks päev olin sügaval laulus „Follow the Light“ ja hakkasid ka sõnad kõrvu.

Someone becomes free,
Finding his dream…
And the warmness inside is real
But something holds back and you cannot be free
but something holds back and you cannot breathe.

Mina sain nendest ühtemoodi aru ning seest kõhu juurest käis värin läbi, ei tea, kas seletada ongi üldse mõtet. Ilmselt igaüks leiab sõnadest niikuinii ainult selle, mis teda hetkel kõnetab.

Soovitan väga kuulata ning võtta aeg ja lasta sellel muusikal ennast ära viia 😊

NB! Tarvilik on hea soundi ja bassiga teda kuulata, muidu pole üldse mõtet ennast narrida 😝

-Mart