Gerardo’s Toys Nõlvak-Tiisaar | Gerardo’s Toys rannavolle paar Nõlvak-Tiisaar

Gerardo's Toys Nõlvak-Tiisaar

Meie lugu

Loe sellest, kuidas me siiani jõudsime

Võistlusperiood on alanud! - Heihei! Kuna käes on aeg, kus ettevalmistusperiood asendub võistlusperioodiga on paslik teha väike ülevaade, millega hakkama oleme saanud ja mis edasi 🙂 Terve juunikuu möödus tegelikult põhiliselt trenni tehes ning suurema osa veetsime kas MyFitnessis kangisaalis, liival hüpates ja joostes või hoopis oma tehnikat laiali lammutades. Need turniirid kus me osalesime Eestis ja Lätis olid

Loe edasi →
Rannavõrkpalluri varustusest lisaks pruunile kehale - Mis varustus? Rannavõrkpallurid on ju tavaliselt poolpaljad ning ei kannagi seljas ju suurt midagi? Üldjuhul tõesti – võistlused toimuvad sooja kliimaga paikades ning palju riideid seljas polegi. Kuna tegelikku ilma ei suuda täpselt ette ennustada isegi Peep Taimla, siis võib juhtuda, et turniir satub just mõne külmalainega samale ajale. Viimane näide mõned nädalad tagasi toimunud

Loe edasi →
Uus rannavolle maailmakarika süsteem puust ja punaseks - Kuna mul isa ei saanud üks päev kohe üldse aru, millistele turniiridele ja kuidas me saame peale saada ning mitu mängu kuskil võimalik mängida on, siis tundus hea mõte ilusti lahti seletada, kuidas rannavõrkpalli maailmakarika süsteem muutus. Muutus nimetustes. Kõige lihtsamalt tehtav vahe võrreldes eelneva süsteemiga on see, et maailmakarika etapid jaotati tugevusastmesse. Tugevus omakorda tähendab

Loe edasi →
Mida andis meile pronksmedal? - Tõesti ei suuda ära kirjeldada, kui palju rõõmu pakkus lõpuks tõusta Maailmakarikasarjal poodiumile. Mitte, et see oleks nüüd olnud maailma kõige kõvema tasemega turniir, kuid siiski andis meile see pronksmedal palju juurde. Enesekindlus Olgugi, et meil oli endal alati pärast kaotuseid idee, mis moodi võiks meie mäng tegelikult välja näha ja kui palju meil on

Loe edasi →
Vahel lihtsalt ei saa küllalt - Olen viimase paari nädalaga kuulanud umbkaudu 30 korda Mick Pedaja viimast plaati „Hingake“. Julgen öelda, et minu jaoks on see CD parim kunstiteos, mida olen oma käes hoidnud. Miskipärast poeb tema muusika väga sügavale minu sisse. Just muusika, sõnu ei pane ma tihtilugu tähele, see on rohkem Kusti teema. Kuid siiski siiski… üks päev olin

Loe edasi →